Metsaühistud on aastaid teinud oma liikmetele metsataimede ühist hankimist, et tagada metsaomanikele mugavam ja soodsam taimede kättesaadavus. Kuigi selle aasta kevadeks esitati üksikuid tellimusi juba koguni aasta jagu varem, hakkas aktiivsem taimede tellimine pihta eelmise aasta lõpus. Kõik märgid näitavad, et 2024 a. kevadise istutushooaja staar saab olema kask.
Viimasel 7-8 aastal on ühise hankimise raames kõige enam tellitud kuusetaimi. Nii moodustasid näiteks 2015. aastal kuusetaimed ca 90% hangitavatest taimedest, aga eelmisel aastal langes see alla 33%. Aja jooksul on tubli kasvu teinud läbi männitaimede osakaal, ulatudes nüüd ca 30% lähedale. Aga suurim kasv on 2023. aastal olnud just kasetaimedel (34%). Suure tõusu on teinud läbi ka erinevad muud taimed, näiteks sanglepp. Kättesaadavamaks on muutunud mitmed erilisemad liigid nagu lehis, tamm, haab.
2-aastased kasetaimed on kõige nõutumad
Kase puhul on ühtemoodi suur huvi nii poti- kui ka avajuursete taimede osas ning praeguseks on Metsaühistu hanke raames nii mõnigi väga soovitud taimesort juba otsa saanud. „2-aastase avajuurse kasetaime vastu oli väga suur huvi. Seda ka põhjusega – taimed on suured ja tugevad“, toob välja Metsaühistu tegevjuht Priit Põllumäe. Ta lisab, et metsaomanikud soovivad üha rohkem just suuremaid taimi. Mõned omanikud ja metsakasvatajad panustavad suurele avajuursele taimele, potitaimede soovijad eelistavad väiksemat taime, mis on suurema mullapalliga. „Ilmastik mõjutab täna kasvama minekut palju ning eks igaüks sõltuvalt kasvukohast, püüab neid ilmastiku negatiivseid mõjusid võimalikult minimeerida.“ lisab Põllumäe.
On tõenäoline, et suuremaid kase taimi soovitakse kasutada rohkem metsastamisel. „Metsastamise vastu on maaomanikel huvi suurenenud ning natukene on seda märgata ka taimede tellimises“ sõnab Põllumäe. Siiski ei ole kuhugi kadunud ka huvi männi ja kuuse vastu, sest puuliigi valik tuleb uuendades või rajades teha ikka kasvukohatingimusi arvestades. Metsa sihipärane ja aktiivne uuendamine on positiivse mõjuga tema süsiniku sidumise võimele ning tagab omanikule väärtusliku tulevikumetsa.
Taimede tellimine kevadiseks istutamiseks
Kevadiseks istutushooajaks käib taimede tellimine suure hooga ja nagu öeldud, siis mitmed taimesordid on juba otsagi saanud.
Vaata kevadist taimede valikut ja saadavust ning tutvu lähemalt tellimise infoga.
Põlvamaa Metsaühistu meeskonnaga on metsameistrina liitunud Merly Kirsipuu, kes annab enda sõnul kõik, et olla metsaomanikele jõu ja nõuga igakülgselt abiks.
Tegelikkuses on Merly paljudele ühistu liikmetele tuttav juba pikemat aega, kuna ta on pea aasta olnud ühistu metsameistri Erki Vinni töövari. Merly tee metsandusse on olnud pehmelt öeldes omapärane. Aastaid oma raamatupidamisega tegelevat ettevõtet juhtinud Merlyl küpses nimelt mõte õppida midagi muud ja huvitavat ning miks mitte metsandust.
Sealjuures polnud tal eelnevalt ei mingit kogemust ega oma metsa. Lihtsalt oli suur tahtmine ja nii ta kandideeris eelmine aasta Luua metsanduskooli metsamajanduse spetsilisti erialale. Nagu teame, eeldab see õppekava eelnevat metsandusalast kogemust, kuid Merly sooritas edukalt sisseastumistesti, kusjuures katsetel õnnestus tal saada rohkem punkte kui lävend ette nägi.
Merly meenutas, et ta valmistus Luuale sissesaamiseks põhjalikult, luges palju erinevaid materjale ja kui ta oli kooli vastuvõetud, siis astus ta üsna pea omapärase sammu – nimelt palus Põlvamaa Metsaühistult võimalust olla lihtsalt ühistus metsameistri töövari.
Ühistu võttis pakkumise vastu ja Merly mentoriks sai metsameister Erki Vinni. „Mida rohkem ma ühistus toimetan, seda rohkem mulle metsandus meeldib, sest see on tegelikult väga põnev eriala ja ma ei saa tegelikult aru, miks on kujunenud nii, et seni on metsandus olnud peamiselt meeste pärusmaa,“ rääkis ta. Merly muigas, et ka tema on tundnud vahel suhtumist, et naine metsas, mets põhjas, kuid peamiselt on kõik kolleegid ja õppejõud olnud väga toetavad.
Merly tunnistas, et töövarju mõte oli väga hea, sest sellega ta likvideeris teadmiste puudujäägid ja võib nüüd julgelt öelda, et ta ei tunne ennast sugugi kehvemini oma suurema kogemustega kursusekaaslastest.
Kui alguses oli Merly vaid töövari, siis ühel hetkel hakkas Erki andma ka Merlyle väiksemaid ülesandeid ja niimoodi praktikat koolis õpituga igapäevaselt kokku viies, hakkas tal kujunema pilt miks midagi metsa majandamisel tehakse. „Minu jaoks oli see selline vauefekt, kui ma hakkasin aru saama erinevatest kasvukohatüüpidest, sellest, miks mingid raied tehakse nii ja mitte teisiti, miks jäetakse lamapuitu maha ja kõik see arusaamine on minu jaoks olnud väga huvitav,“ rääkis ta.
Merly lisas, et talle meeldib väga ka metsaühistu filosoofia. „Minu meelest on metsaühistu väga tänuväärt organisatsioon metsaomanike jaoks, sest metsaomanikud ei pruugi metsandusest palju teada, kuid ühistu on selleks, et anda neile erapooletut nõu alates sellest, kuidas metsa majandada, kuni erinevate toetuste kasutamiseni,“ ütles ta.
Põlvamaa Metsaühistu üldkoosolekule järgnevalt toimub 13. juunil õppepäev “Süsinikukaubandus”.
Esinejad: Jaan Sepping (Ecobase) ja Kristjan Lepik (Arbonics)
Aeg: 13. juuni kell 12:00
Asukoht: Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse 2. korruse väike saal (Kesk tn 15, Põlva)
Süsiniku sidumine ning uusmetsastamisega süsinikuprojektides osalemine on viimasel ajal üha aktuaalsemaks muutnud ning maaomanikele on tekitatud palju erinevaid võimalusi, et oma maadega asjas kaasa lüüa. Küll aga tuleb eelnevalt enda jaoks läbi mõelda ning selgeks teha, mis kohustused ja õigused antud tegevustega kaasnevad.
Õppepäeval saab selgemaks:
- Mis on vabatahtlik süsinikuturg ja kuidas see erineb riiklikest kvootidest?
- Kuidas süsinikukrediidi tekkimise protsess välja näeb?
- Kust tulevad süsinikukrediitide ostjad (st “kust raha tuleb”)?
- Kuidas kujuneb süsinikukrediitide hind? Kuidas see tulevikus võiks muutuda?
- Millised võimalused maaomanikele täna krediitide teenimiseks on?
- Kes on turul peamised pakkujad ja mis nende vahe on?
Tutvu materjalidega
Loodushoiufond on kokku pannud kasuliku materjali süsinikukaubanduse teemal. Soovitame enne infopäeva nendega juba tutvuda, et saaksid kohapeal rohkem küsimusi küsida.
Süsinikuturud
Mis on süsinikuturud ja mis mõjutab turge? Mis on vahe kohustuslikul ja vabatahtlikul nn süsinikuturul? Kuidas toimib turg ning kes on osalised?
Vabatahtlik süsinikuturg
Kuidas teha nii, et hea mõte – heitmekoguste vähendamine – oleks sisuline ning ei tekiks “indulgentsi” ostmise turgu? Mis on hea süsinikuprojekti eeldused. Kuidas valida krediitide ostjat nii, et süsinikku siduv metsandussektor aitaks neid, kes on vähendanud oma süsiniku jalajälge?
Süsinikuturg ja maaomanik
Mida need süsinikukrediidi ostjad minult soovivad? Mis kohustused neil minu ees ja mul nende ees tekivad?
Oktoobri alguses anti Luua Metsanduskoolis taas üle Põlvamaa Metsaühistu 1300 euro suurune stipendium, mille seekord pälvis Siim Lepp, kes õpib Luua Metsanduskoolis forvarderioperaatori kolmandal kursusel.
Põlvamaalt pärit Siim ütles, et metsamehe ameti õppimine oli tema jaoks üsna loogiline samm, kuna üleskasvanud metsade keskel ning rahulik metsatöö sobib talle. Luua Metsanduskooli lõpetab Siim järgmisel kevadel ja oma tuleviku on Siim plaaninud siduda Põlvamaaga. Pärast kooli lõpetamist kavatseb ta naasta kodukanti, kus ta on juba ka praktikal.
Stipendiumi asutamise taga on Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees, kes kümmekond aastat tagasi oli Põlva maakonna erametsanduse tugiisik. Tema sõnul on stipendiumi eesmärk aidata Põlvamaa noortel jõuda metsandushariduseni ning tuua ka seeläbi haritud noored kodukohta tagasi.
Stipendiumi määrajate lootus – et noored hakkaksid tööle ikka õpitud erialal ja seoksid end ka tööalaselt Põlvamaaga, on täitunud. Esimene Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saajal, Kaivo Kaljuveel, on Põlvamaal maakodu ja ka töiselt on ta tihti Põlvamaal. Tema sõnul aitas stipendium tookord, 11 aastat tagasi, teda palju.
Ka viis aastat tagasi Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud Piret Jüriöö on jätkuvalt tegev Põlvamaal metsanduses ja tema sõnul motiveeris stipendium teda rohkem õppima ning andis kinnitust, et metsanduse õppimine on õige valik.
Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi.
Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul näitab nimeliste stipendiumite asutamine ettevõtete ja organisatsioonide tahet toetada metsandusharidust ja koolil on hea meel, et neil on sellised toetajad.
Varasemad stipendiaadid:
2010/11 – Kaivo Kaljuvee
2011/12 – Kuldar Ilm
2012/13 – Andi Jaaska
2013/14 – Andi Jaaska
2014/15 – Taavi Ojala
2015/16 – Piret Jüriöö
2016/17 – Kristjan Kattai
2017/18 – Karl Jürgen Pall
2018/19 – Karl Jürgen Pall
2019/20 – Romet Ereline
Kui metsaomanikul on vaja lahendada mõnda metsandusega seotud küsimust, pöördub ta ikka Metsaühistu poole. Sealt saab abi metsatööde tegemisel, puidu müügil, metsa uuendamisel – teemade ring on lai. Vähetähtis pole ka see, et Metsaühistu korraldab omaniku soovi korral enampakkumisi – raieõiguse või ka metsakinnistute müüki.
Metsaomanikele on Metsaühistu korraldatav enampakkumine parim variant oma vara müügil –Metsaühistu on alati metsaomaniku poolel. Lisaks sellele aitab Metsaühistu korraldada kogu vajalikku paberimajandust ning hinnata enne enampakkumist ka müüdava rahalist väärtust. Müügihinna määrab muidugi müüja, Metsaühistu on vaid soovitaja ja nõuandja. Kogemused näitavad, et reeglina müüjad liiga madalat alghinda ei määra, küll aga soovitakse mõnikord hinda liiga kõrgeks tõsta.
Meeles tuleb ka pidada, et kui ostja teeb pakkumise alla alghinna, siis ei ole metsaomanikul müügiks kohustust ning võib korraldada uue pakkumise. Nii mõnigi kord on kordusmüügil saadud palju parem hind, teavad Metsaühistutes enampakkumistega tegelevad inimesed.
Enampakkumisel müüakse lank kasvava metsa väärtuse alusel ning müüjale tasutakse täies ulatuses enne raietöödega alustamist. Teenustasu ühistule müügi korraldamise eest maksab ostja.
Paberimajandus korda
Raieõiguse müügi puhul tuleb ostjal ja müüjal leppida kokku paljudes üksikasjades, ka selles osas aitab müüjat Metsaühistu. Nii lepitakse lisaks raieõiguse pindalale, raieliigile ja orienteerivale raiemahule kokku ka näiteks selles, millal raietööd peavad tehtud saama, mis ajaks materjal välja veetakse ning millal raielank puhastatakse. Paika saab panna ka selle, millisel aastaajal tohib raietöid teha (näiteks ainult talvel). Raiele saab esitada ka lisanõudeid, näiteks, et töid tohib teha üksnes külmunud pinnasega. Müüja lepib ostjaga kokku ka selles, kuidas tuleb langid raiejärgselt korrastada – kas koguda raiejäätmed hunnikusse või vallidesse, tugevdada nendega kokkuveoteid, ära vedada või midagi muud. Lepingus fikseeritakse ära ka, milline on raieõiguse müügiobjektiks oleva maa-ala seisund lepingu sõlmimise ajal. Leping arvestab eelkõige müüja huvidega. Kui müüja soovib, siis saab Metsaühistu teha ka järelvalvet tehtavate tööde üle.
Virumaa pakett
Esmakordselt on Metsaühistu enampakkumiskeskkonnas müügil „metsapakett.“ Peamiselt Lõuna-Eestis tegutsev metsandusettevõte OÜ Tava Mets paneb müüki mitmed Virumaal asuvad metsakinnistud, ühtekokku 41 kinnistut üldpinnaga 413 hektarit. Ostja saab need omandada „paketina“ ehk kõik kinnistud ühekorraga. Müüja soov on koondada oma metsad ühte piirkonda ning piirkonnavälised kinnistud müüa.
OÜ Tava Mets esindaja Valdo Hermanni sõnul võiks seda müügitehingut nimetada ka vahetuseks, sest müüki minevad metsamaad on grupeeritud piirkonnapõhiseks müügipaketiks, eeldades ostjapoolset huvi ostupiirkonna suhtes.
OÜ Tava Mets on ka Põlvamaa Metsaühistu liige ja müügil otsustati kasutada just ühistu abi. „Oluline on metsaühistu võimekus korraldada müük läbi enampakkumise oksjoni korras, vähemtähtis pole ka toimingu korraldaja usaldusväärsus. Ettevõte näeb, et läbi ühistute võrgustiku on võimalus jõuda potentsiaalsete klientideni üle Eesti. See tõstaks parima pakkumise saamise tõenäolisust,“ rääkis Hermann.
Ettevõte on ka varasemalt mitmeid kordi soetanud Põlvamaa Metsaühistu oksjonilt metsakinnistuid oma huvipiirkonda.
Tutvu Virumaa metsakinnistute paketiga
Kalle Peterson on mees, keda tunneb vist iga Põlvamaal ja lähiümbruses metsandusega kokku puutuv inimene. Hiljuti 65. sünnipäeva tähistanud Kalle on praegu tegev Põlvamaa Metsaühistus, kuid elu jooksul on ta olnud mitmetes ametites. Siiski, kõik need on olnud metsamehe ametid.
Kõik algas aga aastal 1962, kui tookord veel koolipoisi Kalle isal kukkus keset talve ära paarimees, kellega metsa tehti. Nii võttiski Kalle ise sae teisest otsast kinni ja piltlikult öeldes pole siiani lahti lasknud. Edasi läks aga koolitee juba oma õiget rada – põhiharidus käes, oli jätkuks Luua kool.
„Luual käisin mitu aastat, vahepeal tuli kaks aastat ka Siberis käia – sõjaväes. Sealgi olin metsamees, sain muideks teada ka selle, miks oli Družba sael õlituspump peal. Teoreetiliselt muidugi teadsin, aga seal nägin oma silmaga, et lehisepuit põletas keti kinni,“ meenutab Kalle.
Esimeseks töökohaks sai Petersonile Kaiavere metskond Tartumaal, ametiks metsavaht. Sealt edasi Puhja sohvoosi, kuid sealgi jätkus metsatöö – esialgu metsavahina, seejärel metsaülemana. 1980. alguses pakuti Kallele tööd Põlvamaal ja siiani on ta olnud tegev selle kandi metsades.
„Lugesin hiljuti raamatut „Eesti metsanduse 100 aastat“ ja nagu oma elu kirjeldataks seal,“ nendib metsamees. Ise peab ta üheks huvitavamaks ajaks taasiseseisvumist. „Siis oli see raielubade aeg. Tuli endal kõik metsad läbi käia, kluppida ja ette märkida. Nalja sai selle asjaga palju. Ajad olid niisugused suht keerulised, metsavargad olid kah tol ajal aktiivsed… Mõnedki aastad sai tol ajal püstol taskus metsas ringi joostud. Kõik enesest lugupidavad pätid teadsid, et Petersonil on relv ja ta oskab lasta… Päris laskmiseni siiski õnneks asi kordagi ei läinud,“ meenutab Kalle olnut. Olud aga muutusid ja edasi on Kalle Peterson olnud seotud erametsandusega.
„Kui loodi Metsaamet, läksin sinna üle. Siis hakkasingi tegelema puhtalt erametsandusega, järelvalvega, kinnistutega ja muu vajalikuga. Nõustamine oli oluline. Varsti hakkasime mõtlema ka erametsade uuendamisele. Istutusmaterjali hankimine oli keeruline. Aga leidsime lahendused ja asi läks ikka edasi.“
Viimased kümmekond aastat on Kalle Peterson olnud seotud Põlvamaa Metsaühistuga, kus ta nõustab metsaomanikke ja korraldab erinevaid töid. „Kuhu see aeg on kadunud, ei saa ma aru. Kogu see asi on nii kiiresti arenenud… Liikmete arv kasvab aastast aastasse, metsaomanikud on aru saanud, et ühiselt tegutsedes on seda asja mõistlikum ajada kui ise pusides. Tänagi olin siin ühe inimesega, kes on meil liige juba aastaid. Tänagi tegime lepingu ära ja lähme raiuma neid kaasikuid, mis omal ajal põllumaale kasvasid. Nüüd on siis käes aeg harvenduseks. Neid alasid, mida on vaja kiiresti harvendada, on Põlvamaal palju. Need on kõik põllumaadele kasvanud noorendiku,“ sõnab Kalle.
Praegune metsanduse ümber kujunenud kära teeb aga elupõlisele metsamehele muret. „Räägitakse, et kõik mets raiutakse maha ja näiteks tuuakse teeääred. Aga millised on olnud viimased talved? Pehmed! Tuligi raiuda kõval pinnal olevat metsa. Me ei saa ju metsi majandada nii, et sel aastal raiume ja siis ootame kümme aastat uuesti korralikku talve! Ja teine asi on see, et palju on neid üleseisnud metsi, mille majanduslik väärtus langeb. Kaitsemetsadega on teine lugu, kuid mina räägin majandusmetsast,“ räägib Peterson.
Kõige suurem mure on Kalle Petersonil aga noorte loodusetundmise pärast. „Noored inimesed ei tea loodusest suurt midagi, ei tee vahet kasel ja haaval. No kus sa elad! Riigis, kus metsasuse protsent on 53. Kahekümneaastane noormees ei tea neid. Selle koha pealt jooksevad minu juhtmed küll kokku. Ja see ei ole üksiknäide,“ on Peterson nukker. Et aga looduse- ja metsatundmine ära ei kaoks, annab ta oma panuse Metsaühistu kaudu.
Lõuna-Eesti erametsades on alanud igakevadine metsauuendus. Metsaühistutesse on jõudnud esimesed koormad istikutega, mis pannakse juba varsti mulda.
Läinud reedel võttis esimese istikukoorma vastu ka Võrumaa Metsaühistu. Reedene koorem oli osa tellitud istikutest, mis jõuavad Võrumaale Keskühistu Eramets korraldatud metsataimede ühishanke kaudu.
Taimede mahalaadimine Võrus
Lisaks 71 tuhandele männitaimedele tuli ühishanke kaudu samast Eesti puukoolist Võrumaale üle 15 tuhande kuuse istiku ja ka 500 sanglepa istikut. Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Erki Sok lisas, et Võrumaa metsaomanikud istutaksid rohkemgi puid, kuid istikute nappus paneb soovidele piirid. Siiski pannakse Võrumaa Metsaühistu kaasabil ka sel aastal mulda üle 350 tuhat metsataime, millest 30 tuhat õnnestus metsaühistul ka ise hankida.
Tulevased metsapuud puukoolis.
Aktiivsed metsauuendajad on ka teiste Lõuna-Eesti maakondade erametsaomanikud. Põlvamaa Metsaühistu vahendusel jõuab metsadesse üle 400 tuhande noore puu. Valgamaa Metsaühistu vastav arv on 313 tuhat puud. Kõige rohkem istutatakse Lõuna-Eestis metsadesse kuuseistikuid – kolme maakonna peale kokku üle poole miljoni taime.
Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa Metsaühistute vahendusel pannakse sel kevadel kasvama üle 1 miljoni noore puu.
SA Erametsakeskuse poolt välja antud aastaraamat Eramets 2013-2016 annab ülevaate nendest arengutest, mis on Eesti erametsanduses viimastel aastatel toimunud. Viio Aitsami koostatud raamat jaguneb kolmeks osaks – kõigepealt kroonikalaadne ülevaade kolmel aastal toimunud sündmustest ja suundumustest erametsanduses, seejärel toimunu tagamaid avavatest pikematest intervjuudest ning päris lõpus on lühikesed praktilised nõuanded metsaomanikele.
Koostaja on välja toonud ka olulisemad märksõnad, mis erametsandust neil aastatel iseloomustasid. Ülevaade on saanud selline:
2013. aasta: jahiseadus, jahindusnõukogud, metsaseaduse muudatused, metsaühistute ühine taimehange
2014. aasta: e-metsateatis, tüütud helistajad, looduskaitse, puidu ühismüük
2015. aasta: metsauuendus ja metsataimede nappus, kaubamärk Metsaühistu®, EL metsastrateegia
2016. aasta: 10 000 ühistuliiget, energiapuit, metsa majandamise tulukus.
Metsaühistu® kaubamärgi kohta saab raamatust lugeda järgmist:
Metsaühistud said oma kaubamärgi 2015 oli aasta, mil sündis metsaühistute ühine kaubamärk ja bränd Metsaühistu. Sellisest ühisest märgist oli erametsandusringkondades ammu räägitud. Nüüd algatasid ja viisid asja ellu Keskühistu Eramets liikmed.
Sügisel oli asi niikaugel, et hakati märki (õieti sisaldas Brand Manual-i kujundatu rohkemat, seda nimetati ka ühistute ühiseks identiteediks) laiemalt tutvustama. Kaubamärk oli mõeldud kõikidele Eestis tegutsevatele metsaühistutele, kes vastavad ühiselt kokku lepitud kvaliteedistandardile. Standardi koostamine kestis veel detsembrini.
Märgi rakendamise projektijuht, maaülikooli teadlane, erametsaliidu endine tegevjuht Priit Põllumäe rääkis hiljem, et see oli üsna keeruline tegevus, kuna metsaühistud on erinevad nii suuruse kui teenuste poolest: „Mingil määral on ka teenusstandard kompromiss erinevate nägemuste vahel, kuid üks on kindel – metsaomanik peab ühistu abil saama lahendada kõik oma metsanduslikud probleemid ja lahendused peavad teenima metsaomaniku huve.”
Lisaks teenuste ja nende kvaliteedi kirjeldamisele sätestab standard ka nõuded metsaühistu personalile: „Enamus metsaomanikke soovib ühistust saada esmalt nõu, mida ja kuidas metsas tegema peaks. Seega peab ühistus olema konsulent, kes metsaomanikke nõustab. Metsatööde organiseerimiseks peab ühistus olema metsandusspetsialist või metsameister. Nii et need kaks peavad igal juhul olema esindatud eraldi isikutega. See on miinimum.”
Lisaks kõigele kirjeldab standard brändi kasutamise reegleid.
Kaubamärgist nähti mitmepoolset kasu. Ühelt poolt see, et metsaühistud ise on nähtavamad ja oma tegevuses selgemad. Teisalt on metsaomanikel neid palju lihtsam üles leida ja nad saavad olla kindlad, et kohtavad metsaühistus kompetentseid inimesi, kes suudavad nõu ja abi anda.
Ühine standard on kõikidele metsaühistutele, kes brändiga liituvad, kohustuslik.
Detsembri alguseks oli teada kolm ühistut, kes avaldasid kaubamärgiga liitumise soovi, ning kohe kaasa lüüa soovijaid oli veelgi. Ettevalmistused võtsid veel mõnevõrra aega. Esimese otsuse metsaühistute kaubamärgiga liitumise kohta tegi märgi hoidja Keskühistu Eramets 25. jaanuaril 2016. Liitus kuus metsaühistut.
Metsaühistu® kaubamärgi tekkeloost ja põhimõtetest räägib raamatus pikemas intervjuus ka Keskühistu Eramets juhatuse esimees Tarmo Lees.
Laadi aastaraamat “Eramets 2013-2016” alla.
Seotud artiklid:
19.09.2016 METSAÜHISTU® PÄLVIS KONKURSIL EESTI DISAINIAUHINNAD 2016 KAKS ESIKOHTA
27.01.2016 ALGAS METSAÜHISTUTE KOONDUMINE ÜHISE KAUBAMÄRGI ALLA
Oktoobrikuu alguses anti Luua Metsanduskoolis taas üle Põlvamaa Metsaühistu stipendium. Sel aastal on stipendiaadiks Romet Ereline, Põlvamaalt pärit tulevane metsamasinate (forvarder) operaator. Põlvamaa Metsaühistu stipendiumit anti välja juba kümnendat korda.
Stipendiumi asutamise taga on Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees, kes kümmekond aastat tagasi oli Põlva maakonna erametsanduse tugiisik. „RMK oli aasta tagasi juba oma stipendiumi asutanud ja siis tekkis mõte, et võiks olla ka erametsanduse poole pealt selline toetus õpilastele,“ rääkis Lees. „Luua koolis kohapeal vaatasin, et õpilastel on ikka kole keeruline sinna jõuda. Ja kuna siis oli ka see MASU-aeg, tegi see õpilaste võimalused veelgi keerulisemaks. Stipendiumiga tahtsime natukenegi nende õppimist kergemaks muuta.“
Stipendiumi määramise komisjoni kuulub ka SA Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun, kes iseloomustab stipendiumit kui „väga tänuväärset ettevõtmist.“ Auna sõnul on eriti oluline see, et tugi õppimiseks tuleb kodukandist. „See on ju tugev sõnum – Sa oled oodatud koju tagasi, meie endi metsade eest hoolt kandma! Aastate jooksul on kõik laureaadid olnud innukad ja edasipüüdlikud, päriselt ka metsanduse vastu huvi tundvad. Loodan, et enamuse stipendiumi saajate tööelu möödubki nüüd Põlvamaa metsade vahel.“
Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on koolis alati olnud palju Põlvamaalt pärit õpilasi. Tema hinnangul on väga tore, et ühe piirkonna erametsaomanikud toetavad oma piirkonna tulevast metsameest. „Selle stipendiumi eesmärgiks on toetada neid noori poisse-tüdrukuid, kes on pärit just sealt piirkonnast, Põlvamaalt. See toimub lootusega, et noored ikka kodukanti tagasi läheksid ja seal rakendust leiaksid ja võib-olla üldse laiemalt – et nad ikka metsanduses tööle asuksid,“ rääkis direktor.
Stipendiumi määrajate lootus – et noored hakkaksid tööle ikka õpitud erialal ja seoksid end ka tööalaselt Põlvamaaga, on täitunud. Esimene Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saajal, Kaivo Kaljuveel, on Põlvamaal maakodu ja ka töiselt on ta tihti Põlvamaal. Tema sõnul aitas stipendium tookord, kümme aastat tagasi, teda palju. „Stipendiumi saamine toona andis mulle juurde rahalisi võimalusi, sest koolis pidi ju käima kodust kaugel ja ka söök oli vaja ise osta. Seega polnud enam vanemate rahaline toetus nii oluline. Natukene raha sain ka kõrvale panna, mille kulutasin lõpuks oma peamisele hobile jahindusele,“ rääkis Kaivo.
Ka viis aastat tagasi Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud Piret Jüriöö on jätkuvalt tegev Põlvamaal metsanduses. „Pole peale Luua lõpetamist metsandusest kaugemale vaadanud. Kooli ajal olin RMK-s raietööline, peale seda läksin Põlva Metsaühitusse tööpraktikale ning sealt edasi jõudsin oma praeguse töökohani. Töötan Eesti Metsahindajas metsakorralduse büroo spetsialistina lisaks olen ka sooritanud taksaatori eksami. Veel olen Eesti Metsamajandajate Seltsi juhatuse liige ja toimetan seltsis peamiselt toetuste taotlemisega,“ rääkis Piret.
Ta lisas, et stipendiumi saamine motiveeris teda rohkem õppima ning andis kinnitust, et metsanduse õppimine on õige valik!
Varasemad stipendiaadid:
2010/11 – Kaivo Kaljuvee
2011/12 – Kuldar Ilm
2012/13 – Andi Jaaska
2013/14 – Andi Jaaska
2014/15 – Taavi Ojala
2015/16 – Piret Jüriöö
2016/17 – Kristjan Kattai
2017/18 – Karl Jürgen Pall
2018/19 – Karl Jürgen Pall
Himmaste on väike küla üsna Põlva lähedal. Üle-eestiliselt on küla tuntuks saanud sellega, et seal sündis ja kasvas meie suurmees Jakob Hurt. Põlvamaa ja lähiümbruse metsaomanikele on aga Himmaste tuntud ühe teise asja poolest. Nimelt on sealt pärit Alvar Mattus, mees, kes kaheksa aastat tagasi asutas ettevõtte A.M.Raietööd. Tegutsemisaastate jooksul on selle ettevõtte metsamehed teinud hooldusraieid sadade omanike metsades. Seda kõike koostöös Põlvamaa Metsaühistuga.
Kümmekond aastat tagasi töötas Alvar, nagu paljud teisedki Eesti mehed, Soomes. Töö oli mõnevõrra tasuvam kui Eestis, kuid kodust ja perest eemal. Pere aga soovis koos olla ja kodukohale lähedal, ja kui Alvar sai veel Eestist tööpakkumise, langetatigi otsus – jääme kodukohta. Ja üsna elu sunnil tuli luua ka oma ettevõte.
„Ühe tuttava kaudu sain tööpakkumise – hooldustööd ühe suurema metsafirma metsades. Võtsin pundi kokku ja hakkasime tegema. Aga raha tahaks ju ka töö eest saada, vaja oli arveid esitada. Nii saigi loodud A.M.Raietööd. Mina teen metsas tööd, abikaasa ajab firma asju,“ meenutab Alvar.
Ettevõtte tuntus levis ja tööd tuli järjest juurde. Üsna varsti tekkisid kontaktid ka Põlvamaa Metsaühistuga. „Üks tuttav harvesterimees helistas ükspäev, et vaja oleks teha alusmetsa raiet. Seda tööd korraldas Põlvamaa Metsaühistu. Võtsime ette, tegime ära. Ja nii hakkaks ka ühistu poolt vaikselt tööd tulema. Aasta lõpus sain aga ühe ühistu juhatuse liikmega juhuslikult kokku. Ajasime juttu, ma tegin sel ajal peamiselt RMKle töid, ja ta pakkus – mis sa ikka seda riiki toidad, tule tee meile tööd. Ja nii ta läks,“ räägib Alvar.
Põlvamaa Metsaühistu partner on A.M.Raietööd olnud juba aastaid. Hooldusraiete mahud hakkasid kasvama neli aastat tagasi. „Siis kasvas ka metsaomanike enda huvi hooldusraiete vastu,“ sõnab Alvar. Ta on kindel, et oma osa on selles ka toetustel. „Kui hooldusraieid ei toetataks, jääks paljud need lihtsalt tegemata. Jah, toetused ei kata kogu tööde maksumust, aga abi metsaomanikele on neist ikka!“ Kui nüüd toetus kaoks, jääksid paljud metsad hooldamata, kardab Alvar.
A.M.Raietööd on puhas käsitöö-ettevõte. „Hooldusraied, metsaistutamine, väikesed raietööd saemeestega,“ loetleb Alvar pakutavaid teenuseid. Nõudlust on tegelikult rohkem, kui teha jõuab. Eriti on tööd saemeestele. „Inimesi pole tööle võtta. Lihtsalt ei ole tegijaid nendele töödele. Tegelikult on see tõeline häda. Üks punt saemehi mul veel on alles. Vaatame, kaua seda tööjõudu veel jagub üldse. Vanad on kadunud, noored ei taha seda rasket tööd teha… Ja kui mõni noor tulebki, siis kohusetunnet tal enamasti ei ole. Helistab hommikul, et täna ma tööle ei tule. Ja hea veel kui helistab. Paljud jätavad lihtsalt tulemata,“ on Alvar nukker.
Häid lahendusi tal sellele olukorrale ei ole. „Masinate peale minna… No mina seda ei plaani. Ei vea lihtsalt välja. Masinad peaksid kogu aeg tööd tegema, et end tasa teenida. Võibolla neli-viis aastat tagasi oleks tasunud veel metsamasinaid ettevõttesse tuua, aga praegu… Puidu hinnad langevad, paljuski Kesk-Euroopa üraskikahjustuste tõttu, raiuda metsaomanik ei taha. Kallis masin kurnaks lihtsalt firma ära,“ arutleb mees. „Eks minagi otsin siin teisi töid juurde, praegugi teeme siin teedeehituste juures lõikusi. Kuidagi peab ju ellu jääma!“
Kuigi jutt kiskus nukramaks, on Alvar metsanduse tuleviku suhtes tegelikult optimistlik. „Hooldusraiete järele on suur nõudlus ja on veel palju metsi, kus seda oleks vaja teha. Kui oleks tööjõudu, siis teeks palju rohkem. Metsaomanikud küll vahel vaatavad, et hind tuleb kallis, eriti kui metsas pole aastakümneid midagi liigutatud. Siis võib ikka sinna kolmesaja kanti ja ülegi see hektarihind tulla. Mõnigi on hinda kuuldes öelnud, et ära sa tegema tule, ma teen ise. Aga siis mõne aja pärast helistab, et tule tee ikka ära. Pole need asjad nii lihtsad,“ muigab mees.
See, et metsaomanikud mõtlevad järjest rohkem metsahooldusele ja ka istutamisele, on Alvari hinnangul paljuski metsaühistu teene. „Põlvamaa Metsaühistu on heas mõttes aktiivne. Tegelikult kui metsaomanik tahab, siis võib ju kõik tööd ühistu korraldada jätta. Teeb mõni omanik raiet, siis juba töid tehes lepitakse kokku, et ühistu tellib ka taimed ja korraldab nende istutuse ning pärast hoolduse. Jah, kui omanik tahab, võib ta kõike ka ise teha, aga ühistu pakub võimaluse. Ja paljud kasutavad seda.“
Põlvamaa Metsaühistu töösse panustab ka Alvar ise. Juba mitmendat korda on ta valitud ühistu juhatusse. Ja mitte sellepärast, et ise väga tahaks või ei oleks teisi kandidaate. „Esimene kord sain juhatusse asendusena. Üks liige loobus ja nii ma poole perioodi pealt sinna saingi. Aga siis korralistel valimistel pandi jälle mind üles ja ära mind valitigi. Eks ma jõudumööda osalen ka ühistu asjade juures.“