Metsaomanik teab ka seda, et metsauuendus algab maapinna ettevalmistamisest ehk maapinna mineraliseerumisest. Õigeaegselt ja korralikult tehtud maapinna ettevalmistamine annab rajatavale metsakultuurile korraliku stardikiirenduse – paraneb nii valguse kui ka mulla kaudu õhu, vee, soojuse ja toitainete kättesaadavus.

Samuti saavad istutatud puud ettevalmistatud maapinnal endale keskkonna, mis soodustab puudel juurestiku arenemist ja sellise õhu-, niiskuse- ja soojusrežiimi mullas, mis aitab istikutel omastada rohkem toitaineid. Kõige selle tulemuseks on kiiremini kasvavad puud. Ka pole ettevalmistatud maapinnal väga suurt konkurentsi rohuga, mis konkureeriks puudega veele, valgusele ja toitainetele.

Ettevalmistamata maapinnal kasvav rohi kuivatab mulda, varjab puittaimi ja kasutab elutegevuseks ära puudele vajalikke toitaineid. Lisaks on puujuurtel tihedas mullas raske kasvada. Neid puittaimede kasvu pidurdavaid tingimusi aitabki leevendada maapinna ettevalmistamine. Peale selle aitab see metsakasvatuslik võte elavdada mullas toimuvaid protsesse, mille tulemusel kiireneb orgaanilise aine lagunemine ja üleminek taimede poolt omastavasse vormi.

Vaod, lapid, ribad ja künkad

Maapinna ettevalmistamise viisid saab jagada vagude, lappide, ribade ja küngastena ettevalmistamiseks.

• Parasniisketes ja kuivades kasvukohtades tuleks eelistada lappide, ribade või madalate vagudena mineraliseerimist ja liigniiskeis kasvukohtades kuni 30 sentimeetri kõrguste küngastena.
• Viljakates kasvukohtades tuleks hilisema taimede hooldamise kergendamiseks maapind mineraliseerida sirgete ridadena. Võimalus on ka märgistada istutuskohad tikkudega.
• Niiskes kasvukohas ekskavaatoriga küngaste valmistamisel on soovituslik kaevata liigvee ära juhtimiseks vesivaod. Ribad ja vaod peaksid kulgema risti neid piirnevate teede või sihtidega ja nõlvadel risti kallakuga, et erosiooniohtu vähendada.

Maapinna ettevalmistust tehakse reeglina traktori järel oleva ketasadra või metsaäkkega, niisketes kohtades vajalikke künkaid aga ekskavaatoriga.

Mida silmas pidada!

Metsaomanik peaks maapinna ettevalmistamisele hakkama mõtlema juba enne uuendusraiet või vähemalt kohe selle järel. Tööks vajalik tehnika on tihti hõivatud ning töid on lihtsam planeerida piisava ajavaruga. Samas ei ole vaja töö tegemisega kiirustada, peale raiet peaks langile jätma nn „vaheaasta“ ning uuendustöödega alustama alles aasta peale raiet.

Küll aga tuleks maapinna ettevalmistamisele mõeldapeale raiet lanki koristades. Põhja-Eesti Metsaühistu metsameistri Tarvo Aasveri sõnul on üks olulisemaid asju maapinna ettevalmistamisel see, et vajalik tehnika pääseks langile. „Metsaomanik peaks üle vaatama kõik kuivenduskraavid ning jätma langile piisavalt oksi, et ettevalmistustehnika saaks vajadusel ehitada endale kraavist ülepääsu.“ Aasveri sõnul on metsaomanikud harjunud sellega, et nii langetus- kui väljaveotehnika jaoks tehakse kuivenduskraavidele okstest „sillad“, kuid pahatihti ei mõelda sellele, et samasuguseid ülepääse vajab ka maapinna ettvalmistust tegev tehnika.

Oluline on ka see, et metsomanik vaataks üle kaugemad ligipääsuteed. „Sügisel maapinda ette valmistades võib olla kusagil ees naabri koristamata viljapõld, seda on vaja enne teada. Omanik peaks ka naabritega kokku leppima, kuna ja kust võib läbi nende maade tehnika liikuda,“ paneb Aasver metsaomanikele südamele.

Kas langilt on oksad vaaludesse kogutud või on need koristama, on Aasveri sõnul kahe otsaga asi. „Muidugi on koristatud lank töö tegemiseks ideaalne, aga samas märgades kohtades on hea, kui oksad toetavad masinat. Nii et seda peab vaatama lankide kaupa,“ lisab Aasver.

Maapinna ettevalmistamist planeerides on vaja arvesse võtta veel mitmeid asjaolusid – raiesmikul olevate kändude hulk ja läbimõõt, mulla niiskus ning töödeldava ala suurus – mida väiksem ala, seda raskem on masinaga manööverdada. Masina liikumist segab ka alusmetsa, säilikpuude ja raidmevaalude hulk ja asetus.

Metsaühistu aitab

Maapinna ettevalmistamine on vajalik ja oluline metsakasvatuslik võte. Uuendustöid kavandavale metsaomanikule on abiks Metsaühistu, kust saab nõu ja abi tööde tegemiseks.

Tutvu maapinna ettevalmistustööde tellimise, hindade ja ka toetusega lähemalt

The post Maapinna ettevalmistus on istutamise esimene samm appeared first on Põlvamaa Metsaühistu.

Läinud reedel võttis esimese istikukoorma vastu ka Võrumaa Metsaühistu. Reedene koorem oli osa tellitud istikutest, mis jõuavad Võrumaale Keskühistu Eramets korraldatud metsataimede ühishanke kaudu.

 
Taimede mahalaadimine Võrus

Lisaks 71 tuhandele männitaimedele tuli ühishanke kaudu samast Eesti puukoolist Võrumaale üle 15 tuhande kuuse istiku ja ka 500 sanglepa istikut. Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Erki Sok lisas, et Võrumaa metsaomanikud istutaksid rohkemgi puid, kuid istikute nappus paneb soovidele piirid. Siiski pannakse Võrumaa Metsaühistu kaasabil ka sel aastal mulda üle 350 tuhat metsataime, millest 30 tuhat õnnestus metsaühistul ka ise hankida.

Tulevased metsapuud puukoolis.

Aktiivsed metsauuendajad on ka teiste Lõuna-Eesti maakondade erametsaomanikud. Põlvamaa Metsaühistu vahendusel jõuab metsadesse üle 400 tuhande noore puu. Valgamaa Metsaühistu vastav arv on 313 tuhat puud. Kõige rohkem istutatakse Lõuna-Eestis metsadesse kuuseistikuid – kolme maakonna peale kokku üle poole miljoni taime.

Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa Metsaühistute vahendusel pannakse sel kevadel kasvama üle 1 miljoni noore puu.

The post Erametsades on alanud istutamishooaeg appeared first on Põlvamaa Metsaühistu.

Prognooside järgi istutatakse sel aastal erametsadesse ligikaudu 10 miljonit taime, istutustööd algasid sel aastal erakordselt vara. Metsa istutamise maht erametsades võiks olla suuremgi, kuid metsaomanikke kimbutab istutusmaterjali nappus.

Iga-aastaste metsaistutustöödega on erametsades juba alustatud. Aasta-aastalt on istutusmahud kasvanud, eelmisel aastal istutati Keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime. Ka sel aastal võib prognoosida erametsade uuendamise mahu kasvu, siiski on probleemikohaks kodumaise istutusmaterjali puudus.

Metsaistutamine Harjumaal

Istutustööd algasid sel aastal väga vara

Juba 3. aprillil istutustöödega alustanud Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais nentis, et ei mäleta istutusperioodi nii varajast algust. „Kliima soojeneb ning metsa kasvuperiood muutub pikemaks, nii vara alustasime istutustöödega siiski esimest korda. Õnneks oli lähedal asuval väiketootjal võimalik eelnevalt broneeritud taimed kiiresti teele panna,“ rääkis ta. Vardi Erametsaseltsi liikmed on aktiivsed metsa uuendajad ning istutamise maht oleks Ehrpaisi hinnangul isegi suurem, kui jätkuks sobivaid taimi. „Kõige suurem puudus on kodumaistest pott-põld kuusetaimedest, mida RMK vaid enda tarbeks kasvatab. Loodame, et lähitulevikus mõni taimetootja neid ka erasektorisse pakkuma hakkab,“ lisas metsamees.

Ka Võrumaa Metsaühistusse saabusid esimesed istikud sel aastal palju varem, kui mullu. „Meie liikmed panevad sel aastal kasvama üle kolmesaja tuhande puu,“ rääkis ühistu juhatuse liige Erki Sok, kes korraldas 5. aprillil saabunud taimede laialijagamist. Sok lisas, et mitmes Võrumaa piirkonnas saab taimed juba mulda pista, kuid mitte igal pool. „Haanjamaal on ikka veel lund ja seal metsa istuda veel ei saa. Alustame istutamisega lankidel, kus raie toimus varem ja maapind valmistati ette sügisel”.

Ligi pooled taimed metsaühistute kaudu

Et suurendada istutusmaterjali kättesaadavust ning pakkuda stabiilset nõudlust ka kohalikele metsataimekasvatajatele, on metsaühistud juba aastaid oma liikmetele ühiselt taimi hankinud. Sel aastal 21 metsaühistu ühist taimehanget korraldava Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on erametsaomanike nõudlus metsataimede järele aasta-aastalt kasvanud. „Kogused võiksid olla suuremadki, kuid piirid tulevad ette taimlate mahtudest. Ka sel aastal jäi taimi puudu, kuid loodame, et taimlate „saagikus“ on suurem, kui prognoositud,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ühishanke tulemusena saavad metsaomanikud kasvama panna veidi alla kolme miljoni taime, lisaks on paljud ühistud leidnud ka ise võimalusi taimede ostuks, nii et tegelikud kogused on suuremad. Üheskoos hangitud taimede maht on igal aastal jõudsalt kasvanud ning moodustab ligi poole erametsadesse istutatavatest taimedest.

Metsa uuendamiseks saab toetust

Metsa istutamise mahu kasvu on soodustanud ka metsa uuendamise toetus, mille mõju koos metsaühistute hea tööga metsaomanike teavitamisel ja taimede vahendamisel on hästi näha just väikemetsaomanike kinnistutel. „Kuigi toetusraha on sel aastal vähem, toimib toetuse jagamise süsteem selliselt, et väiksemad toetuse küsijad saavad enda toetuse tavaliselt täismahus kätte,“ rääkis SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

Metsaühistud kutsuvad istutama

Erametsi uuendatakse aina jõudsamalt. Kes soovib ise näpud metsamullaseks teha, saab osaleda aprilli lõpus ja mai alguses metsaühistute poolt korraldatavatel metsapäevadel üle Eesti. Selgitame metsade kasvamise protsesse ning paneme koos alguse uuele metsapõlvkonnale. Lisainfo ja registreerimine erametsaportaalist www.eramets.ee

The post Erametsades pannakse sel aastal kasvama ligikaudu 10 miljonit puud appeared first on Põlvamaa Metsaühistu.