Metsaomanik teab ka seda, et metsauuendus algab maapinna ettevalmistamisest ehk maapinna mineraliseerumisest. Õigeaegselt ja korralikult tehtud maapinna ettevalmistamine annab rajatavale metsakultuurile korraliku stardikiirenduse – paraneb nii valguse kui ka mulla kaudu õhu, vee, soojuse ja toitainete kättesaadavus.

Samuti saavad istutatud puud ettevalmistatud maapinnal endale keskkonna, mis soodustab puudel juurestiku arenemist ja sellise õhu-, niiskuse- ja soojusrežiimi mullas, mis aitab istikutel omastada rohkem toitaineid. Kõige selle tulemuseks on kiiremini kasvavad puud. Ka pole ettevalmistatud maapinnal väga suurt konkurentsi rohuga, mis konkureeriks puudega veele, valgusele ja toitainetele.

Ettevalmistamata maapinnal kasvav rohi kuivatab mulda, varjab puittaimi ja kasutab elutegevuseks ära puudele vajalikke toitaineid. Lisaks on puujuurtel tihedas mullas raske kasvada. Neid puittaimede kasvu pidurdavaid tingimusi aitabki leevendada maapinna ettevalmistamine. Peale selle aitab see metsakasvatuslik võte elavdada mullas toimuvaid protsesse, mille tulemusel kiireneb orgaanilise aine lagunemine ja üleminek taimede poolt omastavasse vormi.

Vaod, lapid, ribad ja künkad

Maapinna ettevalmistamise viisid saab jagada vagude, lappide, ribade ja küngastena ettevalmistamiseks.

• Parasniisketes ja kuivades kasvukohtades tuleks eelistada lappide, ribade või madalate vagudena mineraliseerimist ja liigniiskeis kasvukohtades kuni 30 sentimeetri kõrguste küngastena.
• Viljakates kasvukohtades tuleks hilisema taimede hooldamise kergendamiseks maapind mineraliseerida sirgete ridadena. Võimalus on ka märgistada istutuskohad tikkudega.
• Niiskes kasvukohas ekskavaatoriga küngaste valmistamisel on soovituslik kaevata liigvee ära juhtimiseks vesivaod. Ribad ja vaod peaksid kulgema risti neid piirnevate teede või sihtidega ja nõlvadel risti kallakuga, et erosiooniohtu vähendada.

Maapinna ettevalmistust tehakse reeglina traktori järel oleva ketasadra või metsaäkkega, niisketes kohtades vajalikke künkaid aga ekskavaatoriga.

Mida silmas pidada!

Metsaomanik peaks maapinna ettevalmistamisele hakkama mõtlema juba enne uuendusraiet või vähemalt kohe selle järel. Tööks vajalik tehnika on tihti hõivatud ning töid on lihtsam planeerida piisava ajavaruga. Samas ei ole vaja töö tegemisega kiirustada, peale raiet peaks langile jätma nn „vaheaasta“ ning uuendustöödega alustama alles aasta peale raiet.

Küll aga tuleks maapinna ettevalmistamisele mõeldapeale raiet lanki koristades. Põhja-Eesti Metsaühistu metsameistri Tarvo Aasveri sõnul on üks olulisemaid asju maapinna ettevalmistamisel see, et vajalik tehnika pääseks langile. „Metsaomanik peaks üle vaatama kõik kuivenduskraavid ning jätma langile piisavalt oksi, et ettevalmistustehnika saaks vajadusel ehitada endale kraavist ülepääsu.“ Aasveri sõnul on metsaomanikud harjunud sellega, et nii langetus- kui väljaveotehnika jaoks tehakse kuivenduskraavidele okstest „sillad“, kuid pahatihti ei mõelda sellele, et samasuguseid ülepääse vajab ka maapinna ettvalmistust tegev tehnika.

Oluline on ka see, et metsomanik vaataks üle kaugemad ligipääsuteed. „Sügisel maapinda ette valmistades võib olla kusagil ees naabri koristamata viljapõld, seda on vaja enne teada. Omanik peaks ka naabritega kokku leppima, kuna ja kust võib läbi nende maade tehnika liikuda,“ paneb Aasver metsaomanikele südamele.

Kas langilt on oksad vaaludesse kogutud või on need koristama, on Aasveri sõnul kahe otsaga asi. „Muidugi on koristatud lank töö tegemiseks ideaalne, aga samas märgades kohtades on hea, kui oksad toetavad masinat. Nii et seda peab vaatama lankide kaupa,“ lisab Aasver.

Maapinna ettevalmistamist planeerides on vaja arvesse võtta veel mitmeid asjaolusid – raiesmikul olevate kändude hulk ja läbimõõt, mulla niiskus ning töödeldava ala suurus – mida väiksem ala, seda raskem on masinaga manööverdada. Masina liikumist segab ka alusmetsa, säilikpuude ja raidmevaalude hulk ja asetus.

Metsaühistu aitab

Maapinna ettevalmistamine on vajalik ja oluline metsakasvatuslik võte. Uuendustöid kavandavale metsaomanikule on abiks Metsaühistu, kust saab nõu ja abi tööde tegemiseks.

Tutvu maapinna ettevalmistustööde tellimise, hindade ja ka toetusega lähemalt

The post Maapinna ettevalmistus on istutamise esimene samm appeared first on Põlvamaa Metsaühistu.

Maapinna ettevalmistamine Haanja vallas

Sok lisas, et järjest enam tuleb ühistul organiseerida metsauuendamine nii, et omanikku kohal polegi. “Näiteks otsustas üks meie välismaal elav liige, et sel sügisel on vaja tema metsas olevad lageraie alad metsastada. Eks seda nõu andis talle ka meie konsulent. Võtsime töö ette ja esmaspäeva õhtuks oli maapind tema metsas ketasadraga ettevalmistatud. Leppisime kohe ka istutajaga kokku, kuidas istikud kätte saab ja millal istutamine võiks alata. Sellele kinnistule istutatakse 10 000 avajuurset Eestis kasvatatud kuuse istikut.”

Sok ei jätnud kiidusõnadeta ka koostööpartnereid, keda sellise töö korraldamise puhul on mitmeid. “Istikud tellisime Keskühistu Eramets vahendusel, maapinna valmistas ette osaühingu Osula Oss traktor. Istutama tulevad osaühing Metsaru tublid töölised. Kindlasti aitab metsaühistu taotleda ka toetuse metsauuendustööde kohta.”

Metsauuendamiseks mineraliseeritud maapind

Sel sügisel istutatakse Võrumaa Metsaühistu korraldamisel rohkem kui 50 tuhat noort puud, peamiselt avajuurseid kuuse istikuid. Metsaomanikud on tellinud ka kuuse ja männi potitaimi, kuid neid vähemal määral. Sügis sobibki paremini kuuskede istutamiseks, niiskust on piisavalt ja päike pole enam nii kuum, samuti on lihtsam taimede transport ja hoidmine.

Kõigile metsaomanikele paneb Erki Sok aga südamele seda, et õigel ajal tehtaks ära maapinna ettevalmistamine. “Sügis on õige aeg maapinna ettevalmistamiseks ka nendel, kes sügisel istutada ei soovi. Sügisene maapinna ettevalmistamine on väga olulise tähtsusega okaspuu loodusliku uuenduse tekkimiseks. Kes soovib kevadel istutada ja maapind on sügisel ettevalmistatud, siis ei teki neil seda olukorda, et taimed on juba olemas, kuid istutada veel ei saa, kuna maapinda ei ole veel jõutud ette valmistada,” räägib Sok. “Väga oluline on küsida nõu konsulendilt, kes oskab ka hinnata, kas langi pinnas näiteks maapinna ettevalmistamist teha võimaldab. Sel aastal on vihmade tõttu pinnas väga vesine.”

See kuuseke on alus tulevikumetsale

Kui riigimetsas algas sügisene metsauuendamine alles neil päevil, siis erametsades on tööd käinud juba nädalaid. „Sügisene aeg on metsauuendamiseks väga hea, kui valida õige kasvukoht ja pinnas – istutada tuleb kindlasti mineraalmuldadele. Meie ühistus on sügisel istutatud juba aastaid ja kõik on õnneks hästi läinud,“ rääkis Helju Leosk Valgamaa Metsaühistust. Ta lisas, et Valgamaal pannakse sügisel kasvama ligikaudu viiskümmend tuhat istikut ja maapinda on ette valmistatud 120 hektarit. „Omanike tellimus oli suurem, kuid paljudes kohtades on pinnas märg ja masin ei pääse peale,“ selgitas Leosk.

Sügisel pannakse kasvama peamiselt paljasjuurseid kuuski.

 
Aktiivsed metsauuendajad on ka Põlvamaa Metsaühistusse kuuluvad metsaomanikud, seal pannakse sügisel kasvama peaaegu sada tuhat noort puud ligikaudu viiekümnel hektaril ja maapinda valmistatakse ette 150 hektarit.

 
Taimede ühishankeid korraldava Keskühistu Eramets vahendusel tellisid metsaühistud sügiseseks istutusajaks 360 tuhat taime, neist enamik (330 000 istikut) on avajuursed kuusetaimed. Samuti on mitmed ühistud saanud istikuid kohalikest puukoolidest, need taimed ühistellimuse arvudes ei kajastu.

The post Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd. appeared first on Põlvamaa Metsaühistu.

Toetusega aitab riik erametsaomanikul kasvatada uut metsa. Selleks toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, taimede istutamist ja kuni kolme aasta vanuste metsapuutaimede hooldamist.

Abikõlblikud on taotluse esitamise kalendriaastal metsa uuendamisele või metsapuutaimede hooldamisele tehtud kulud. Metsapuutaimede soetamise ja maapinna ettevalmistamise korral on abikõlblikud ka kulud, mis on tehtud taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal.

Toetusega saab metsaomanik tagasi kuni 80% metsapuutaimede soetamise kogumaksumusest, maapinna ettevalmistamisel kuni 96 eurot hektari kohta, metsaistutustöödel kuni 128 eurot hektari kohta ja metsauuenduse hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas.

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna paljud erametsaomanikud peavad metsauuendamist kalliks ettevõtmiseks, rääkis Eesti Maaülikooli metsandusprofessor Hardi Tullus. Sõltuvalt kasutatavtest võtetest ja uuendusmaterjalist, on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

“Loodus midagi tühjaks ei jäta ja igale raielangile kasvab uus mets, kuid meie looduses valdavalt lehtpuumets. Seal on palju selliseid liike, mille puidu väärtus on väga madal. Aga me tahaksime ikkagi kasvatada selliseid puuliike, millest me ka saematerjali saame,” rääkis Tullus.

Toetuse andja, SA Erametsakeskus andmetel on erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka toetuste taotlemise mahu kasv. SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun sõnas, et kasvu taga on mitmeid tegureid: „Nii metsaomanike teadlikkuse kasv, otsetoetused kui ka metsaühistute tõhus abi. Nii julgustabki toetussüsteem ennekõike väikemetsaomanikke aktiivsemalt metsakasvatusega tegelema“.

The post Esimese detsembrini saab taotleda metsa uuendamise toetust appeared first on Põlvamaa Metsaühistu.