Maapinna ettevalmistamine Haanja vallas

Sok lisas, et järjest enam tuleb ühistul organiseerida metsauuendamine nii, et omanikku kohal polegi. “Näiteks otsustas üks meie välismaal elav liige, et sel sügisel on vaja tema metsas olevad lageraie alad metsastada. Eks seda nõu andis talle ka meie konsulent. Võtsime töö ette ja esmaspäeva õhtuks oli maapind tema metsas ketasadraga ettevalmistatud. Leppisime kohe ka istutajaga kokku, kuidas istikud kätte saab ja millal istutamine võiks alata. Sellele kinnistule istutatakse 10 000 avajuurset Eestis kasvatatud kuuse istikut.”

Sok ei jätnud kiidusõnadeta ka koostööpartnereid, keda sellise töö korraldamise puhul on mitmeid. “Istikud tellisime Keskühistu Eramets vahendusel, maapinna valmistas ette osaühingu Osula Oss traktor. Istutama tulevad osaühing Metsaru tublid töölised. Kindlasti aitab metsaühistu taotleda ka toetuse metsauuendustööde kohta.”

Metsauuendamiseks mineraliseeritud maapind

Sel sügisel istutatakse Võrumaa Metsaühistu korraldamisel rohkem kui 50 tuhat noort puud, peamiselt avajuurseid kuuse istikuid. Metsaomanikud on tellinud ka kuuse ja männi potitaimi, kuid neid vähemal määral. Sügis sobibki paremini kuuskede istutamiseks, niiskust on piisavalt ja päike pole enam nii kuum, samuti on lihtsam taimede transport ja hoidmine.

Kõigile metsaomanikele paneb Erki Sok aga südamele seda, et õigel ajal tehtaks ära maapinna ettevalmistamine. “Sügis on õige aeg maapinna ettevalmistamiseks ka nendel, kes sügisel istutada ei soovi. Sügisene maapinna ettevalmistamine on väga olulise tähtsusega okaspuu loodusliku uuenduse tekkimiseks. Kes soovib kevadel istutada ja maapind on sügisel ettevalmistatud, siis ei teki neil seda olukorda, et taimed on juba olemas, kuid istutada veel ei saa, kuna maapinda ei ole veel jõutud ette valmistada,” räägib Sok. “Väga oluline on küsida nõu konsulendilt, kes oskab ka hinnata, kas langi pinnas näiteks maapinna ettevalmistamist teha võimaldab. Sel aastal on vihmade tõttu pinnas väga vesine.”

See kuuseke on alus tulevikumetsale

Kui riigimetsas algas sügisene metsauuendamine alles neil päevil, siis erametsades on tööd käinud juba nädalaid. „Sügisene aeg on metsauuendamiseks väga hea, kui valida õige kasvukoht ja pinnas – istutada tuleb kindlasti mineraalmuldadele. Meie ühistus on sügisel istutatud juba aastaid ja kõik on õnneks hästi läinud,“ rääkis Helju Leosk Valgamaa Metsaühistust. Ta lisas, et Valgamaal pannakse sügisel kasvama ligikaudu viiskümmend tuhat istikut ja maapinda on ette valmistatud 120 hektarit. „Omanike tellimus oli suurem, kuid paljudes kohtades on pinnas märg ja masin ei pääse peale,“ selgitas Leosk.

Sügisel pannakse kasvama peamiselt paljasjuurseid kuuski.

 
Aktiivsed metsauuendajad on ka Põlvamaa Metsaühistusse kuuluvad metsaomanikud, seal pannakse sügisel kasvama peaaegu sada tuhat noort puud ligikaudu viiekümnel hektaril ja maapinda valmistatakse ette 150 hektarit.

 
Taimede ühishankeid korraldava Keskühistu Eramets vahendusel tellisid metsaühistud sügiseseks istutusajaks 360 tuhat taime, neist enamik (330 000 istikut) on avajuursed kuusetaimed. Samuti on mitmed ühistud saanud istikuid kohalikest puukoolidest, need taimed ühistellimuse arvudes ei kajastu.

The post Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd. appeared first on Põlvamaa Metsaühistu.

Tudengite päev Põlvamaa Metsaühistus algas Põlva linnas, metsaühistu kontoris. Ühistu juhatuse liige
Tarmo Lees andis ülevaate ühistust ning selle tegevusajaloost ja ühistu poolt metsaomanikele pakutavatest teenustest. Muuhulgas ilmnes Leesi jutust tõsiasi, et Eesti suurima metsaühistu liikmete arv hakkas jõudsalt kasvama just aastal 2009, kui ühistu poolt lisandusid senistele nõustamistele-koolitustele ka metsamajandamise teenused, mille järele liikmetel oli ühine vajadus. 159 liikmelt aastast 2008 on tänaseks ühistuga liitunute metsaomanike hulk suurenenud 760 liikmeni ja oluline roll selles on kindlasti just ühiselt korraldatud metsamajandamisega seotud tegevuste korraldamine. Seda ilmestab fakt, et näiteks ühiselt korraldatud maapinna ettevalmistamise, ühiselt hangitud metsapuutaimede ja ka raiete maht alates 2009 aastast on 10 kordistunud.

„Kahetuhande üheksandal aastal hakkas riik SA Erametsakeskuse kaudu edendama ühistute tegevust metsade majandajatena,“ rääkis Lees.

Et teooriale järgneks ka praktika, siirduti peale sissejuhatavat loengut raielangile, kus töö parasjagu pooleli. Metsakonsulent Kalle Peterson selgitas, et langi keerulise reljeefi (lank asub mäenõlvakul) tõttu tuli töid organiseerida n-ö „kompleksmeetodil“ – seal kus võimalik, teeb tööd metsalangetustraktor ehk harvester, kuhu aga masin ei pääse, tulevad langetustööd tegema saemehed. „Neid masinamehi, kes sellisel langil suudavad töötada, on meil vähe,“ rääkis Peterson. „Selleks peab olema „mägieestlane“, kallakutel tuleb olla julge, aga mitte hulljulge. Muidu võib tulemuseks olla ümberaetud masin või miskit veel hullemat.“

Et metsaraie korraldamine ja selleks usaldusväärsete partnerite leidmine on vaid üks metsaühistute poolt pakutavatest teenustest, olid kõne all ka teised ühistu poolt pakutavad teenused. „Meie ühistu poolt korraldatuna saavad metsaomanik kõik vajalikud tööd tehtud,“ rääkis Peterson. „Raie järel maapinna ettevalmistamine, istikute hankimine, istutamine, noorendiku hooldus, hiljem harvendusraie – ühistu aitab kõike korraldada. Tihti tuletame metsaomanikule ka meelde, et nüüd oleks õige aeg üks või teine töö ette võtta. Kui metsaomanik püüaks kõike ise teha, oleks ta hädas. Esiteks peavad tal olema head metsanduslikud teadmised, teiseks tuleb tal ka kõik tööd ise organiseerida. Leida tegijad ja neid kontrollida. Ühistu korraldab tema eest need asjad ära,“ sõnas konsulent.

Petersoni jutust tuli välja ka see, et üksiku metsaomaniku jaoks on mitmed asjad hulga keerulisemad, kui ühiselt ühistu kaudu tegutsedes. Näiteks metsataimede istikuid ei pruugi üksiksoovijale õigel ajal jätkudagi, ühistu kaudu saab aga taimed kindlalt ja soodsalt.

Tudengid tundsid huvi ka selle vastu, et miks on metsaomanikule üldse metsaühistut vaja. Kasvava metsa raieõiguse saab ju ka mõnele erafirmale müüa ning omanik peaks olema ju muredest prii! Metsaühistu esindajate vastus küsimusele oli aga tegelikult väga lihtne – erinevalt eraettevõttest ei lõpe metsaühistu suhtlus metsaomanikuga siis, kui lõpevad tööd metsas. Metsaühistud tegutsevad metsaomanike heaks ja kasuks kogu aeg.

The post Metsandustudengid tutvusid Põlvamaa Metsaühistuga appeared first on Põlvamaa Metsaühistu.