Metsaühistu on metsa müügil alati müüja poolt
Kui metsaomanikul on vaja lahendada mõnda metsandusega seotud küsimust, pöördub ta ikka Metsaühistu poole. Sealt saab abi metsatööde tegemisel, puidu müügil, metsa uuendamisel – teemade ring on lai. Vähetähtis pole ka see, et Metsaühistu korraldab omaniku soovi korral enampakkumisi – raieõiguse või ka metsakinnistute müüki.
Metsaomanikele on Metsaühistu korraldatav enampakkumine parim variant oma vara müügil –Metsaühistu on alati metsaomaniku poolel. Lisaks sellele aitab Metsaühistu korraldada kogu vajalikku paberimajandust ning hinnata enne enampakkumist ka müüdava rahalist väärtust. Müügihinna määrab muidugi müüja, Metsaühistu on vaid soovitaja ja nõuandja. Kogemused näitavad, et reeglina müüjad liiga madalat alghinda ei määra, küll aga soovitakse mõnikord hinda liiga kõrgeks tõsta.
Meeles tuleb ka pidada, et kui ostja teeb pakkumise alla alghinna, siis ei ole metsaomanikul müügiks kohustust ning võib korraldada uue pakkumise. Nii mõnigi kord on kordusmüügil saadud palju parem hind, teavad Metsaühistutes enampakkumistega tegelevad inimesed.
Enampakkumisel müüakse lank kasvava metsa väärtuse alusel ning müüjale tasutakse täies ulatuses enne raietöödega alustamist. Teenustasu ühistule müügi korraldamise eest maksab ostja.
Paberimajandus korda
Raieõiguse müügi puhul tuleb ostjal ja müüjal leppida kokku paljudes üksikasjades, ka selles osas aitab müüjat Metsaühistu. Nii lepitakse lisaks raieõiguse pindalale, raieliigile ja orienteerivale raiemahule kokku ka näiteks selles, millal raietööd peavad tehtud saama, mis ajaks materjal välja veetakse ning millal raielank puhastatakse. Paika saab panna ka selle, millisel aastaajal tohib raietöid teha (näiteks ainult talvel). Raiele saab esitada ka lisanõudeid, näiteks, et töid tohib teha üksnes külmunud pinnasega. Müüja lepib ostjaga kokku ka selles, kuidas tuleb langid raiejärgselt korrastada – kas koguda raiejäätmed hunnikusse või vallidesse, tugevdada nendega kokkuveoteid, ära vedada või midagi muud. Lepingus fikseeritakse ära ka, milline on raieõiguse müügiobjektiks oleva maa-ala seisund lepingu sõlmimise ajal. Leping arvestab eelkõige müüja huvidega. Kui müüja soovib, siis saab Metsaühistu teha ka järelvalvet tehtavate tööde üle.
Virumaa pakett
Esmakordselt on Metsaühistu enampakkumiskeskkonnas müügil „metsapakett.“ Peamiselt Lõuna-Eestis tegutsev metsandusettevõte OÜ Tava Mets paneb müüki mitmed Virumaal asuvad metsakinnistud, ühtekokku 41 kinnistut üldpinnaga 413 hektarit. Ostja saab need omandada „paketina“ ehk kõik kinnistud ühekorraga. Müüja soov on koondada oma metsad ühte piirkonda ning piirkonnavälised kinnistud müüa.
OÜ Tava Mets esindaja Valdo Hermanni sõnul võiks seda müügitehingut nimetada ka vahetuseks, sest müüki minevad metsamaad on grupeeritud piirkonnapõhiseks müügipaketiks, eeldades ostjapoolset huvi ostupiirkonna suhtes.
OÜ Tava Mets on ka Põlvamaa Metsaühistu liige ja müügil otsustati kasutada just ühistu abi. „Oluline on metsaühistu võimekus korraldada müük läbi enampakkumise oksjoni korras, vähemtähtis pole ka toimingu korraldaja usaldusväärsus. Ettevõte näeb, et läbi ühistute võrgustiku on võimalus jõuda potentsiaalsete klientideni üle Eesti. See tõstaks parima pakkumise saamise tõenäolisust,“ rääkis Hermann.
Ettevõte on ka varasemalt mitmeid kordi soetanud Põlvamaa Metsaühistu oksjonilt metsakinnistuid oma huvipiirkonda.
