Saage tuttavaks – metsameister Merly Kirsipuu
Põlvamaa Metsaühistu meeskonnaga on metsameistrina liitunud Merly Kirsipuu, kes annab enda sõnul kõik, et olla metsaomanikele jõu ja nõuga igakülgselt abiks.
Tegelikkuses on Merly paljudele ühistu liikmetele tuttav juba pikemat aega, kuna ta on pea aasta olnud ühistu metsameistri Erki Vinni töövari. Merly tee metsandusse on olnud pehmelt öeldes omapärane. Aastaid oma raamatupidamisega tegelevat ettevõtet juhtinud Merlyl küpses nimelt mõte õppida midagi muud ja huvitavat ning miks mitte metsandust.
Sealjuures polnud tal eelnevalt ei mingit kogemust ega oma metsa. Lihtsalt oli suur tahtmine ja nii ta kandideeris eelmine aasta Luua metsanduskooli metsamajanduse spetsilisti erialale. Nagu teame, eeldab see õppekava eelnevat metsandusalast kogemust, kuid Merly sooritas edukalt sisseastumistesti, kusjuures katsetel õnnestus tal saada rohkem punkte kui lävend ette nägi.
Merly meenutas, et ta valmistus Luuale sissesaamiseks põhjalikult, luges palju erinevaid materjale ja kui ta oli kooli vastuvõetud, siis astus ta üsna pea omapärase sammu – nimelt palus Põlvamaa Metsaühistult võimalust olla lihtsalt ühistus metsameistri töövari.
Ühistu võttis pakkumise vastu ja Merly mentoriks sai metsameister Erki Vinni. „Mida rohkem ma ühistus toimetan, seda rohkem mulle metsandus meeldib, sest see on tegelikult väga põnev eriala ja ma ei saa tegelikult aru, miks on kujunenud nii, et seni on metsandus olnud peamiselt meeste pärusmaa,“ rääkis ta. Merly muigas, et ka tema on tundnud vahel suhtumist, et naine metsas, mets põhjas, kuid peamiselt on kõik kolleegid ja õppejõud olnud väga toetavad.
Merly tunnistas, et töövarju mõte oli väga hea, sest sellega ta likvideeris teadmiste puudujäägid ja võib nüüd julgelt öelda, et ta ei tunne ennast sugugi kehvemini oma suurema kogemustega kursusekaaslastest.
Kui alguses oli Merly vaid töövari, siis ühel hetkel hakkas Erki andma ka Merlyle väiksemaid ülesandeid ja niimoodi praktikat koolis õpituga igapäevaselt kokku viies, hakkas tal kujunema pilt miks midagi metsa majandamisel tehakse. „Minu jaoks oli see selline vauefekt, kui ma hakkasin aru saama erinevatest kasvukohatüüpidest, sellest, miks mingid raied tehakse nii ja mitte teisiti, miks jäetakse lamapuitu maha ja kõik see arusaamine on minu jaoks olnud väga huvitav,“ rääkis ta.
Merly lisas, et talle meeldib väga ka metsaühistu filosoofia. „Minu meelest on metsaühistu väga tänuväärt organisatsioon metsaomanike jaoks, sest metsaomanikud ei pruugi metsandusest palju teada, kuid ühistu on selleks, et anda neile erapooletut nõu alates sellest, kuidas metsa majandada, kuni erinevate toetuste kasutamiseni,“ ütles ta.
