Kasepaku hind määratakse metsas.
Metsast varutud puidu sortimentidest on hinnaliseim kvaliteetne kasevineeripakk. Et metsaomanik ja ülestöötajad raietöid tehes kogemata väärtuslikku materjali ei rikuks, korraldas Valgamaa Metsaühistu oma liikmetele ja koostööpartneritele õppepäeva. Teemat “Kase lõppraiest saadava puidu optimaalne järkamine, sortimentatsioon ja kvaliteedi tingimused” avasid meie ühe suurima vineeritootja UPM Kymmene esindajad – ostujuht Toivo Tomingas ning puiduspetsialist Leigor Lepik.
Koolitajad – UPM Kymmene ostujuht Toivo Tomingas ning puiduspetsialist Leigor Lepik.
On vana tõde, et kõige paremini õpib inimene läbi praktilise tegevuse. Nii kogunesidki osalejad Valga lähistele metsa, kus ühel raielangil asjast räägiti. Kuna raietööd seal käisid, oli kohal ka harvester. Nii saidki osalejad ülevaate kase lõppraiest nii masinaga kui käsitsi.
Päeva sissejuhatuseks andsid lektorid lühikese ülevaate ettevõtte tegevusest ja puidu kvaliteeditingimustest. Kuulajad said teada, et tehas vajab ühes kuus üle 20 tuhande tihumeetri tooret. Sellest valmistatakse mitut erinevat sorti vineeri, mida kasutatakse ehituses, veokite ja järelhaagiste põhjade tegemisel, aga samuti näiteks vedelgaasi LNG tankerite mahutite juures. Nimelt on vedelgaasi temperatuur miinus 160 kraadi ja sellise külma juures muutuvad metallid hapraks. Puit aga peab vastu!
Kvaliteediklasse on UPM Kymmenel kaks – oksavaba ja eriti kvaliteetne materjal ning sellest veidi väiksemate nõuetega materjal. Oksavabast pakust treitav spoon läheb vineeritahvlite pealispinda, keskel saab kasutada ka väikeste puudustega spooni. Vastuvõetav kasepakk peab olema laasitud nii, et oksatüükad ei oleks pikemad kui 5 sentimeetrit, samuti ei tohi esineda suurt pehme mädaniku kollet. Kõvamädanik ehk punasüdamik ei ole aga spooni tootmisel takistuseks. Samas kõrgemasse kvaliteediklassi selline puit ei lähe.
Saemees peab langetatud puud hoolega uurima ja olema järkamisel ettevaatlik!
Tomingase ja Lepiku jutust jäi kõlama ka see, et kõige rohkem tehakse vigu kasepaku ülestöötamisel. Tüüpiline neist on langetuslõhe, mis rikub terve noti. Langetuslõhed tekivad enamasti masinlõikusel, põhjuseks võib olla harvesteri nüri kett, masinajuhi kiirustamine langetusel, aga ka puu vähene toetamine langetusel. Samas ei saa välistada langetuslõhet ka käsitsi järkamisel. Ka õppepäeval said osalejad näha, kuidas järkamisel murdus puusse lõhe.
Kasepuust vineeripaku saamine nõuab harvesterijuhilt oskusi ja tähelepanelikkust.
Metsaomanikel tasub aga kaske kasvatada. Lisaks hinnale pole vähetähtis ka see, et vineeri tootmisel kasutatakse ära peaaegu kogu puit! Spooni treimisel jääb järele vaid viie-kuue sentimeetrine südamik, kõik muu läheb kasutusse. Meie puidust tehtud vineer rändab aga üle maailma!
Selline järkamisrebend saadab kasepaku kohe praagihunnikusse.
Pealtnäha polnud palgil vigagi, seest aga avanes hoopis teistsugune pilt.
Valgamaa Metsaühistu õppepäevast võttis osa ligi poolsada inimest, lisaks Valgamaa metsaühistu liikmetele osalesid ka nende koostööpartnerite ja Lõuna-Eesti metsaühistute esindajad. Metsaomanikel aga tasub kindlasti enne kase lõppraiet konsulteerida metsaühistuga – värsked teadmised aitavad puitu rohkem väärtustada!
