2009. aasta kevadel kukkusid puiduhinnad madalaimale tasemele
Kümme aastata tagasi, aastal 2009, oli majandussurutis ehk kõnekeeles „masu“ poole peal. Kas masu lõpp oli sama aasta lõpus või 2010. aastal, selle üle majandusteadlased vaidlesid, kuid metsaomanik kümme aastat tagasi sellega enda pead ei vaevanud. Pigem pani teda muretsema puidu hind ja metsamaterjali müügivõimalused.
2009. aasta algas lootusrikkalt, kuid lootus ei kestnud kaua – varem maailmaturul valitsenud puidunappus asendus ülepakkumisega ning hinnad kukkusid langusesse. See ei jätnud mõjutamata ka Eesti turgu, kus hinnad saavutasid madalseisu kevadel. Näiteks paberi- ja küttepuidu hinnad ei olnud kaugel nii madalast tasemest, et müüja oleks pidanud hakkama puidu metsast väljatoomisele peale maksma.
Kui 2007. aasta alguses maksis nii männi-, kuuse- kui kasepaberipuu keskeltläbi 29 eurot tihumeeter, siis aasta lõpuks olid hinnad kahekordistunud, küündides 61-67 euroni tihumeeter. Pärast 2008. aasta alguse tippu aga läks paberipuidu hind kiiresse langusesse, jõudes aasta lõpuks männi ja kuuse puhul 20,5 euroni ja kase puhul 27 euroni tihumeeter. Paberipuu hind langes ka 2008. aasta algupoolel, olles märtsikuus 18-18,5 eurot ja kasepuidul 20 eurot tihumeeter.
Paberipuu järsk hinnalangus tõi alla ka saematerjali toorme hinna. 2008. aasta alguse 70-77 eurolt langes palgi hind aasta lõpus 54-64 euroni tihumeeter. 2009. aasta märtsis oli hind veelgi langenud – männi- ja kuusepalgi eest pakuti 35-36 eurot ja kasepalgi eest 49 eurot tihumeeter.
Lisaks väga madalatele hindadele ei olnud turul puidu järele ka nõudlust. Ka selle põhjuseks oli aasta varem alanud ülemaailmne majanduslangus. Kui aastal 2007. valitses toormenappus ja puidu hinnad muudkui kerkisid, oli ka müüjaid palju. Puidutöötlejate laod said täis ning kui langes nõudlus paberpakendite ja ehitusmaterjalide järele, ei saanud laod ka tühjaks. Nii lõpetasidki paljud saeveskid palgi vastuvõtu ja metsaomanikel ei õnnestunud puitu turustada isegi pea olematu hinna eest.
Olukord hakkas muutuma 2009. aasta suvel, kui tõusu alustasid okaspuupalgi hinnad. Kõrgeimat keskmist hinda pakuti kase vineeripaku eest, nõudlust oli ka peenpalgile. Siiani langenud hinnad olid oluliselt vähendanud metsaomanike huvi raiuda ja saetööstustel olid hakanud varud lõppema.
Keskmised puidu hinnad Eestis aastatel 2009-2011
Kroonihinnad on ümber arvutatud eurodeks.
Aastaid puiduturu hinnaülevaateid koostanud metsandusspetsialisti Heiki Hepneri iseloomustus 2009. aasta kohta
Puiduvarujatel ja metsaomanikel seisis ladudes palju puitu, mida oli keeruline müüa. Eriti hull oli olukord kase sortimentide turustamisega, millele Eestis ei ole kasutust. Nüüd hakkab üldine nõudlus päev-päevalt elavnema ja märgata on ka palgihindade tõusmist. Metsa raiumise aktiivsus on aga jätkuvalt madal, mistõttu on tekkimas puidu defitsiit. Kolmanda kvartali seis: palginõudlus on väga hea ja hinnatrend tõusev, paberipuidu nõudlus on hea ja hinnatrend neutraalne, küttepuidu nõudlus on väga hea ja hinnatrend tõusev.
Tuginedes kohapealse tarbimise kasvule, mida pakkumine ei suuda hetkel rahuldada, võib prognoosida aasta viimaseks kvartaliks kõikide sortimentide hinnatõusu.
Paar kuud tagasi oli turgude leidmine väga raske ja puidule kasutuse otsimisega oleme tegelnud pidevalt. Tänase seisuga on enamik teise poolaasta puidust lepingutega kaetud.
Tagantjärgi tarkusega võib tõdeda, et siiani pole olnud madalamaid puiduhindu kui 2009. aasta kevadel ning 2007. aasta rekordhinnad ületati osaliselt alles 2018. aastal.
