Ulukikahjustuste ennetamiseks on vaja pikalt ette mõtelda

Läinud aastal loendati Eesti metsades 130-140 tuhat metskitse, 12-13 tuhat põtra ning 7-8 tuhat punahirve (Keskkonnaagentuuri andmed). Need on suured arvud ning ilmselt on iga metsaomanik Eestis kokku puutunud ulukikahjustustega. Kel on ära söödud noorendik, kes pisut vanemas metsas sarvi sügatud. Kuidas aga metsaomanikuna toime tulla ja neid võimalikke kahjustusi vähendada? Kindlasti on üheks võimaluseks aktiivne suhtlus oma piirkonna jahimeestega. Loomasõbralikumaks võimaluseks on aga ...

Käes on aeg ennetada ulukikahjustusi

Pea igal metsaomanikul, kes on oma metsa uuendanud, on oma kokkupuude ulukitega. Üks Põlvamaa mees rääkis järgmise loo: “ Paar aastat tagasi männiga uuendatud metsatukk on mul just maja taga. Ühel õhtul vaatasin aknast välja ja mida ma näen – metskits maiustab otse keset noorendikku. Läksin välja, kits pani selle peale plehku. No nii, mõtlesin – mändide seas nüüd korralik laastamine tehtud. Aga kui läksin sinna söömapaika kohale, siis nägin – männid täitsa puutumata ja kits oli söönud va...

Ulukikahjustused metsas on tõsine probleem

Pea iga metsaomanik on Eestis kokku puutunud ulukikahjustustega metsas. Pole ka ime, sest käesoleval aastal elab Keskkonnaameti andmetel Eesti metsades ligikaudu 11 tuhat põtra, 120-130 tuhat metskitse (kelle arvukus järjest kasvab) ja 3300 punahirve (peamiselt küll saartel, mandril on neid alla tuhande isendi). Iga täiskasvanud põder sööb iga päev 20-30 kilo puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort, suvel ...