Kuuse-kooreüraskite lendlus on alanud

Eelmisel nädalal teatas Keskkonnaagentuur, et kuuse-kooreüraskite lendlus on juba alanud. Saabunud soojad ilmad loovad Eesti kuusikute suurimatele kahjuritele nüüd eriti head tingimused levikuks. Seega on viimane aeg asuda üraskitega võitlema.

Mida kuuse-kooreüraskid teevad?

Üraskid poevad paljunemiseks kuusekoore alla, kus vastsed kaevandavad oma käigud, lõigates sellega läbi puu juhtsooned, puu kolletub ja lõpuks kuivab. See on peamine põhjus, miks järjest rohkem jääb nii Eesti metsades kui ka linnades liikudes silma kuivanud kuused. Järjest põuasemaks muutuv kliima soodustab kahjurite levikut veelgi, juba täna jõuavad meie metsades suve jooksul kahju teha kaks põlvkonda üraskeid.

2020. aastal suurenes kuuse-kooreüraski arvukus Eestis plahvatuslikult ja nende levik jätkab kasvamist. Spetsialistid soovitavad praegu isegi iga üksiku kuuse kuivamise põhjusele tähelepanu pöörata, et ennetada võimalikku levikut. Üraskikahjustusega terve kuusik võib 1–2 aastaga saada mõõdukaid kahjustusi ning juba 3–4 aasta jooksul võib olla hukkunud suurem osa metsast.

Kahjustunud puud, nii tormi- ja ulukikahjustuste tagajärgedel, kui ka raiejärgse metsamaterjali vedelma jätmine on üraskite peamine toidulaud. Kuigi kuusikud on kõige suuremas ohus, ei ole ka sega- ja männimetsad päris kaitstud.

Kutsume kõiki kuusikute omanikke tegudele

Soovitame kõigil kuusikute omanikel teha seire nii oma metsas kui ka piirnevatel aladel. Kui naaber võitleb üraskitega, ei ole ka Sinu metsad kaitstud. Ja kui ürask on juba Sinu metsa sisse kolinud, tuleb ka nende tagajärgedega tegeleda, et ennetada nende levikut veelgi.

Kui märkad metsas juba kolletunud või kuivanud puid, siis on suurem kahju juba sündinud. Kuuse-kooreüraski esimese põlvkonna asustatud puud muutuvad pruuniks juunis-juulis ja teise põlvkonna asustatud puud enamasti jaanuaris-veebruaris.

Kõige kindlam on võtta ühendust metsaühistu spetsialistidega ning lasta metsa tervis üle vaadata. Ainult õigeaegse reageerimisega on võimalik kahju vältida.

Spetsiaalsed püünised meelitavad feromoonidega

Üheks tõrjevahendiks on feromoonpreparaadid ja spetsiaalsed püünised. Püünistes kasutatakse preparaati lõhnaainetest, mida putukad teatud eluperioodil eritavad liigisiseseks suhtlemiseks. Selliseid preparaate kasutataksegi kahjurite meelitamiseks püünistesse ja püünispuudesse.

Püünised tuleks paigaldada raielangi serva, kasvavatest okaspuudest võimalusel paarikümne meetri kaugusele, püünise alumine serv peab olema umbes 1-1,5 m maapinnast. Püüniseid ei ole mõistlik paigaldada kogu metsa ulatuses, sest feromoon tõmbab putukaid mitte ainult püünisesse, vaid piirkonda tervikuna. See võib viia selleni, et osa üraskeid maanduvad ka tervetel puudel.

Püünise paigaldamisel saab ära kasutada langi servas olevaid lehtpuid, juba kahjustatud puid või püstiolevid kõrgemaid kände. Oluline on jälgida, et püünise all olevat sahtlit saaks tühjendada.

Telli püünised Metsaühistust

Metsaühistus on piiratud koguses saada püüniskomplekte. Komplekt sisaldab püünist koos vihmavee ärajuhtimissüsteemiga ja kaks pakki soola.

Kaasasolev sool aitab aeglustada üraskite vees roiskumist, et pikendada feromooni lõhna levikut. Tänu soolale ei ole vaja püünist ka iganädalaselt puhastada, vaid seda võib teha alles peale lendlemise lõppemist kui just püünis varem täis ei saa. Püünise vihmavee ärajuhtimissüsteem hoiab ära soolalahuse lahjenemise.

Küsi püüniste saadavust lähimast metsaühistust.

Toetused üraskikahjustuste ennetamiseks

Riik toetab üraskikahjustuste ennetamiseks tehtud töid nii püünispuude kasutamiseks, feromoonpüüniste soetamiseks ja paigaldamiseks kui ka värske tormikahjustuse likvideerimiseks.

Loe toetuse suurustest ja tingimustest lähemalt.

Vaata ka Keskkonnaministeeriumi koostatud juhendit üraskite ära tundmiseks ja ära hoidmiseks meie teabekeskuses.