Metsataimede müügiaasta numbrites: Eesti metsade „püha kolmainsus“ püsib

Keskühistu Eramets (KÜ), kes omab kaubamärki Metsaühisu, sügisene metsataimede müük ja jagamine erametsaomanikele on selleks aastaks lõpusirgel, ning paras aeg on teha põgus ülevaade ka taimede numbrites.

Enne aga kui arvude juurde asume, heidame pilgu sellele, kuidas Metsaühistu taimede hange toimub ning vaatame üldisemalt metsataimede tootmise, päritolu ja saadavuse tagamaid.

Metsaühistu keskne roll metsataimede müügil

Keskühistu Eramets on paljude aastate jooksul olnud metsaühistutele, erametsaomanikele ja metsaettevõtjatele üheks olulisemaks partneriks taimede hankimisel. See roll tuleneb metsaomanike soovist, et vajalikud kvaliteetsed taimed oleksid kättesaadavad õigel ajal ja nende metsamaa läheduses.

Üheks meie lahendusteks on organiseerida transport taimlast piirkondade keskustesse, kus omakorda toimub taimede jaotamine juba lõpptarbijale ehk kohalikule metsaomanikule.

Selline suurte mahtude koordineeritud liigutamine tekitab märkimisväärse logistilise kokkuhoiu ja võimaluse hoida taime hind madalal ehk konkurentsivõimelisena.

Taimlad saavad KÜ-lt reeglina eelneva signaali, kui palju on plaanis järgmisel hooajal istutada, ja see tekitab ka tootjates teatava kindlustunde.

Kõik osapooled sooviks hinnad uueks hooajaks fikseerida, kuid suur probleem on selles, et keegi ei oska ette näha metsandussektori võimalikke muutusi. Võivad tekkida puiduturu hinnamuutused, soov mitte raiuda või vastupidi raiuda palju rohkem, samuti võivad ootamatult suureneda looduskaitselised piirangud. Tegurid on ettearvamatud ja ka KÜ ei saa metsataimi ette broneerides võtta liigseid riske, mis pole meie võimuses.

Eeltoodut silmas pidades pole KÜ siiani läinud taimlatega kestvuslepingute sõlmimiseni, kuid teatav statistikal põhinev broneerimisjulgus on siiski tekkinud. Meil on väga häid kogemusi kohalike taimlatega konservatiivsete mahtude osas eellepingute sõlmimisel.

Metsaühistu koostöö taimlatega

Eesti taimetootjad on väga erinevad ja kõik püüavad leida oma turunišši. Eks siin tulebki mängu metsataimede omahinna võimalikult madalal hoidmise võimekus. Kõik selles valdkonnas tegutsejad teavad väga hästi, et ühele puuliigile panustamine on äärmiselt riskantne.

Väiksemad ja suuremad taimetootjad tegelevad korraga mitmete puuliikide kasvatamisega, kuid tundub, et on toimunud spetsialiseerumine pigem kasvatusmeetodite suunas. Kes on oma tootmissuunaks valinud potitaimede kasvatamise, see väga avajuursete taimede tootmisse ei investeeri ja vastupidi. On muidugi erandeid, kuid sellised otsingud peaksid tänaseks olema juba läbitud ning tootjad on pühendunud kindlale meetodile, et saavutada kvaliteet, maht, sobivad hoiutingimused ja stabiilsus.

Metsaühistu on alati eelistanud tootjaid, kes on varem sõlmitud kokkuleppeid suutnud täita. Riskide hajutamiseks oleme püüdnud luua võimaluse pakkuda oma kaupa ka väiksematel tootjatel. Seda ka regionaalsuse põhimõttest tulenevalt, et lühendada logistika ja tagada taimede värskus.

Kui mõnes piirkonnas puudub vastava taimeliigi tootja, tuleb appi KÜ võimekus korraldada taimede hankimine mõnest muust sobivast taimlast. Hea näide on Navi Mets OÜ, kes jälgib hoolikalt oma kauba transportimist, et taimed viga ei saaks, ning on sageli valmis kaupa ka ise kaugematele tellijateni toimetama. Väiksemate koguste korral liidab Metsaühistu saadetised ühtsesse logistikaahelasse.

Metsataimede päritolu

KÜ-l on ka pikk kogemus Eestist väljaspool kasvatatud taimede tarnimisega. Palju kõneainet pakkunud Systemseparationi poolt tarnitavad nn „Saksa kuused“ on tegelikult ikkagi Eesti kuused. Taimede kasvatamise juures kehtib sama loogika nagu inimestegi puhul. Kui saadame oma lapse Saksamaale või Poola kooli, kas ta muutub seetõttu uue riigi kodanikuks? Päritolult jääb ta ikka eestlaseks, nii ka metsataimedega.

Kui Eestis kasvavatelt puudelt varutud seeme saadetakse kusagile Euroopa taimlasse kasvama, siis see ei muuda geneetilist päritolu. Taime kasvukiirus võib küll olla parem ja kasvukeskkond soodsam, aga päritolu jääb samaks.

See lahendus annab tootjale võimaluse saada taim turustusküpseks varem kui kodumaal kasvatatu. Küsimus ei ole turu moonutamises, vaid ärimudelis ja riskijulguses. Lõppotsuse, sõltuvalt hinnast ja kvaliteedist, teeb ikkagi metsaomanik.

RMK kuusetaimede mõju turule

Viimastel hooaegadel on turule tulnud RMK poolt pakutavad kuusetaimed, mis on ilusad, kvaliteetsed ja hinnalt soodsad. Küsimus on aga, kas see on pikaajaliselt stabiilne ja kindel lahendus?

RMK suudab oma suurte tootmismahtude tõttu hoida püsikulud madalad, tänu investeeringutele masinatesse ja kasvuhoonetesse. RMK-l on ka väga haritud töötajad, pikk kogemus ja oskusteave. Väiketootjal sellist finantseerimisvõimekust pole.

RMK kuusetaimed külvati neli aastat tagasi teadmisega, et need kuluvad RMK-l endal ära. Kuna RMK on raiemahtusid oluliselt vähendanud, on tekkinud ajutine taimede ületootlus. Kui nüüd see maht turule jõuab, mõjutab see väiketootjaid, kes on oma taimi pakkunud stabiilse hinnaga ca 25 senti tükk.

Kui praegusest olukorrast tingituna eratootjad ei ole julgenud rohkem kasvatada ja RMK tulevikus enam vabaturule taimi ei paku, võib aasta-paari pärast tekkida hoopis taimede defitsiit ja tekib küsimus, miks taimi ei ole või ei jätku? Hetkel jääb paljudel väiketootjatel kaup realiseerimata ja kuna järgmiseks kevadeks on taim aasta võrra vanem, siis ei saa sellist taime enam turustada. Avajuurse kuuse maksimaalne kasvuperiood on viis aastat, potitaimedel kaks aastat, millal nad tuleks turustada.

Taimede müügi statistika 2024–2025

Nüüd artikli alguses mainitud taimemüügi numbrite juurde. Andmed põhinevad Keskühistu poolt 2024. ja 2025. aastal turustatud mahtudel.

Nii 2024 kui 2025ndal aastal pandi Keskühistu vahendusel kasvama umbes 1,74 miljonit metsataime.

Kevadise istutuse trendid

Kevadine statistika näitab, et populaarseim puuliik on endiselt kask: 2024. aastal 40% (652 000) ja 2025. aastal 35% (546 000).

Teisel kohal on kuusk, mida mõlemal aastal müüdi 31% (477 000) ja kolmandal mänd vastavalt 24% (366 000) ja 29% (358 000).

Sanglepp on püsinud stabiilselt 4% (55 000) juures. Turustati ka väikses koguses lehiseid (12 500), hübriidhaaba (5400) ja punast tamme (2500), mis olid aga marginaalsed kogused.

Sügisese istutuse trendid

Sügisesed arvud näitavad, et 2024. aastal oli populaarseim mänd, ligi 50%-se (104 000) osakaaluga. Kuuske eelistati 28% (60 000) ulatuses ja kaske 18,5% (39 000).

2025. aasta sügisel tõusis aga esile kuusk 43% (76 000), mänd 28% (50 000) ja kask 25% (45 000).

Kuigi võiks arvata, et viimaste aastate põuased kevaded on metsaomanikke ettevaatlikumaks muutnud, ei kinnita arvud seda. Sügisene tellitud taimede arv püsib 10–12% peal kevadisest mahust.

Metsaühistu soovitab siiski kasutada sügisese istutamise võimalust

Sügisene niiskusrežiim on tavaliselt soodsam kui kevadel enne soojade ilmade saabumist.
Eriti sobib sügisel istutada avajuurseid istikuid, sest nende puhul on külmakergituse oht väiksem.

Potitaimede puhul tuleb taimed hoolikalt kinni tallata ning kasvukoha valikul arvestada, et turbasemal maal on külmakerke oht suurem.

Vaata ka meie ülevaadet kevadise vs sügisese istutamise eripäradest.

Puuliikide osakaalude trendid

Sügisese kuuse osakaalu kasv võib olla tingitud ilmastikust ja usust, et kooreüraski populatsioon on taas languses. Metsaomanike arusaam kaldub pigem sinnapoole, et kuusk, vaatamata juurepessule ja üraskikahjustustele, on endiselt elujõuline puuliik. Samuti nõuab kuusk veidi vähem hooldust kui kask või mänd.

Kui võrrelda aasta keskmisi arve puuliikide lõikes, siis kase osakaal on langenud 39-lt 34%-le, kuusk püsib keskmiselt 32% juures ja mänd on veidi tõusnud 28-lt 29%-le. Kasvanud on ka huvi sanglepa vastu 3,5%-lt 5%-le.

Sanglepa saadavus on olnud problemaatiline halbade seemneaastate ja väikse seemnefondi tõttu. Piirkondlikud väiketaimlad, kes sangleppa kasvatada soovivad, sõltuvad eeskätt RMK seemnevarust. Kui on halb seemneaasta, on see probleem kõigile.

Kui suurele pildile otsa vaadata, on Eesti metsade „püha kolmainsus“ – mänd, kuusk ja kask – endiselt esindatud võrdselt, igaüks umbes kolmandikuga kogumahust.Hea on näha, et huvi männi vastu on taas tõusuteel ning sanglepp on muutunud samuti populaarseks.

Osalt on suurenenud huvi sanglepa vastu tingitud ka sellest, et sangleppa istutatakse ebasoodsatele aladele, mis sobivad süsinikusidumise projektidesse. Nendele aladele istutatakse ka üsna palju kaske. Need arvud ei kajasta täpselt, kas uuendus toimus metsamaal või mittemetsamaal, seega ei saa ka suhteid täpselt välja tuua.

Positiivne on, et on hakatud eksperimenteerima erinevate lehise liikidega ja ebatsuugaga, kuigi need mahud on veel väikesed, et mingeid järeldusi teha. Kui tekiks suurem kodumaine istutusmaterjali valik, oleks huvilisi kindlasti rohkem.

Head hooldamist ja kaitsmist ning kevadise istutamiseni!